Ühele meie kaasreisijatest oli Viljandi selle tuuri mõttes lõpp-punkt. Meie Margega aga käisime veel mitmedki tiirud Viljandis ja selle lähistel. Linnaservas tiigil krooksusid järvekonnad, nagu muide ka Parika rabas. Lindudest sain kaadrisse
sookiuru (Anthus pratensis) ja
kadakatäksi (Saxicola rubetra).
Raekoja kõrval oleva krohviga kaetud puumaja kostnal uhkeldas hõbekajakas, maja taga aga kasvas uhke pärn, millesse olid palu- või arukuklased oma pesa rajanud. Tõsi, meie esimürmekoloog Ants-Johannes Martin arvas küll, et nende pesa peaks paiknema siiski kusagil lähikonnas ning nad käivad sinna puusse vaid toitu toomas.
Muidu oli aga linnustik tavapärane. Ei midagi haruldast. Isegi järgneval pildil olev
põldvarblane (Passer montanus) tundus suhteliselt tavapäratu. Muidu ikka tihased, ohakalinnud ja rohevindid, kuldnokad jne...
Viljandi oli enne õhtut juba niisuguses leitsakus, et kui ma ise lind oleksin olnud, poleks ma lennatagi viitsinud.
Raekoja kõrval oleva krohviga kaetud puumaja kostnal uhkeldas hõbekajakas, maja taga aga kasvas uhke pärn, millesse olid palu- või arukuklased oma pesa rajanud. Tõsi, meie esimürmekoloog Ants-Johannes Martin arvas küll, et nende pesa peaks paiknema siiski kusagil lähikonnas ning nad käivad sinna puusse vaid toitu toomas.
Muidu oli aga linnustik tavapärane. Ei midagi haruldast. Isegi järgneval pildil olev põldvarblane (Passer montanus) tundus suhteliselt tavapäratu. Muidu ikka tihased, ohakalinnud ja rohevindid, kuldnokad jne...
Viljandi oli enne õhtut juba niisuguses leitsakus, et kui ma ise lind oleksin olnud, poleks ma lennatagi viitsinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar