neljapäev, 11. juuni 2009

Peoleopäev

Aga täna käisime Jaanuse ja Priiduga Ilmatsalus ning Käreveres. Sisuliselt Linnutee alguses ja lõpus. Kui poleks olnud ühest küljest nii kole palav, teisalt aga vihmahimuline ilm, siis ehk poleks ka mu selg põrgulikult valutanud ning mul poleks olnud midagi ka terve raja läbimise vastu. See aga oleks nõudnud palju enamat kui mõned tunnid. Alata tuleks kohe hommikul, et enne õhtut lõpule jõuda.

Ma ei harrasta fotokaga väljas käies rada sportlase kombel läbi tormata, vaid tahaksin teotempos kulgeda ning silmad-kõrvad lahti hoida.

Et lindude jaoks on pesitsemise kõrgperiood, siis polnud ka imestada, et selliseid linde, keda veel kohal pole, justkui ei olnudki. Näiteks peoleo (Oriolus oriolus) polnud ma sel aastal veel kuulnudki. Kusjuures lisaks laulule kräunus ta ju ka kassi kombel, justkui ennustades peagi tibama hakanud harvu piisku.

Jaanusele on hinge läinud mitmesugused kiililised (Odonata). Neidki kohtasime päris mitmeid, ehkki ta ise ei olnud liigikusega rahul. Mulle sattusid samasse kaadrisse korduvalt erinevast liigist isendid, iseasi, kui paljukese noist kaadreist ka hiljem vaadeldavad on.

Tänase reisi pildid on Fotoalbumi kaustas #1...#238 — jääb vaid albumile pikka iga soovida.

Näib, et kõige enam oli pehmekoori, kes mitmesugustes poosides meid rõõmustasid. Eks see paistab, mis Jaanuse ja Priidu albumitesse veel heisatakse, kindlasti on palju üllatusigi.

Lindude pildistamisele ei saanud suurt keskendudagi, kuna mõlemal noormehel olid selleks palju kohasemad aparaadid. Kuid eks ma siin tunne rõõmu oma võimaluste piires.

Peoleo, kellest sai päeva nimetaja, ei jäänud kahjuks minu objektiivi ette. Tegelikult nägin päris lähedalt karmiinleevikest, pesakonda pruunselg-põõsalinde, haigruid jpt, kuid kuni kaamerat lähivõtterežiimilt ümber sättida... on tegelased reeglina ammu kadunud.

Ma peaksin midagi ette võtma oma sääseallergiaga. Kogu mu keha hakkab kihelema ning ma hakkan torkeid tundma ka seal, kus neid tegelikult pole, niipea kui üks vereimejaist on mind pistnud. Ma ei tea kedagi teist oma tutvuskonnast, kes sääskedele sedavõrd valuliselt reageeriks.

Seekordne käik jäi veidi põgusaks, kuid seda enam on peagi põhjust taolist taas korrata.

1 kommentaar:

  1. Üks kena lugeja meenutas mulle oma ammust ideed kirjutada siin võimalusel ka liikide võõrkeelsed nimetused. Ennist unustasin.

    Peoleo (oriolus oriolus) on vene keeles ivolga, saksa keeles Pirol ja inglise keeles golden oriole.

    Pruunselg-põõsalind on inglise keeles whitethroat ning vene keeles seraja slavka.

    VastaKustuta