Tähtvere luhal ja tiigil, 8. mai 2009
Mulle on alati tundunud, et olemas on igasugused erinevad laugud (murulauk, kaurulauk jm), mida käänatakse — lauk, laugu, lauku. Lindu olen ma pidanud käänatavaks lauk, lauga, lauka, ehkki olen mitmesuguseid filofussereid kuulnud ka lindu sarnaselt taimele käänamas.Meie reedene jalutuskäik Jaanusega oli kaunis hiline, hõlmates endas vahemikku 16...18, mistõttu ka laululindudega kaunis kitsas käes oli. Kuulsin vaid üksikuid arglikke metsvinti, salu-lehelindu, väike-lehelindu ja rootsiitsitajat. Isegi tihased eelistasid vait olla, rästastest ja linavästrikest rääkimata.
Emajõe ääres solberdasid mõned sinikaelad ning loperdasid üksikud jõgitiirud. Kõige kõnekam oli ehk hallhaigur, kes majesteetilikult end rookõrte vahel koolutas ning innukalt krooksuvaid veekonni noolis.
Lisaks pesa valvavatele hallvarestele ning aeg-ajalt tormakaks kisakooriks muutuvale naerukajakakolooniale tegutses Tähtvere tiigil paarike noori kühmnokk-luiki, kõige enam pakkusid meile aga silmailu laugad (Fulica atra).
Jaanusel õnnestusid oma parema tehnikaga suurepärased ülesvõtted.
Kui kaugemalt kostuski rootsiitsitaja (Emberiza shoeniclus) arglikku laulu, siis emaslindu nägime tegutsemas päris lähedal. Arvatavasti ei ole nad veel pesitsemist alustanud.
Varsakabjad õitsesid, kuigi nad kasvasid vaid väga üksikutes kohtades. Pilliroog oli aga veel alles täiesti raagus.
Seekord jäi pildile mingi teistsugune remmelgas. Neidki on meie looduses oma sada liiki, nii et täpsemaks nimetamiseks tuleks määraja üles otsida.
Pisut üllatav oli, et tiigi veetase oli oma pool meetrit madalamal, kui see olla oleks võinud. Mitte et naerukajakakolooniale poleks see olnud kui vesi veskile. Sellise tüma maa vabanemise tõttu said nad juba pesitsema asuda ning tegidki seda hoolega. Koloonia ei ole Tähtvere tiigil väga suur, umbes poolsada paari.
Sinikaelad, kes talviti pläsku juures toitu nuiavad, olid end mööda jõe veeri laiali jaotanud ning moodustasid segagruppe. Isaslinde, kes viimasel ajal iial ei sulgi, kipub olema ülakaalus. Siingi pildil on tabatud kaks sõpra, kes "käsikäes" mudas solberdavad, taguotsad veepinnal urvi.
Üksik emane sinikael tegutses aga tiigi servas mudalombis, olles meie ootamatu lähenemise üle veidi üllatunud. Tegemist oli ilmselt linnapardiga, kes ei märganud lähenenud piltnikke kartagi.
Vahvad lood.
VastaKustutaMul oli hommikul Pärnamäe kalmistul väike kohting hallrästaga. Lendas suure kädinaga minust üle ja maandus veidi eemale lagedale. Üritas mind vist oma pesast eemale juhtida. Ma ei teinud väljagi ja kõndisin oma tegemistele.
Retk algas üpris linnuvaeselt, eriti just kaamera ees poseerivate huvitavate laululindude osas. Emajõe teisel kaldal osutas webxan küll ringivuhisevale vihitajale, kes aga keeldus vastuvõetavasse pildistuskaugusesse tulemast. Emajõe paremkallas meile edu ei toonudki, kuid märksa vahvam oli "linnusaak" Tähtvere tiigi ääres, millele ringi ümber tegime.
VastaKustutaMinu jaoks olid päeva naelteks kindlasti rootsiitsitaja ja hallhaigur, aga tore oli sõlmida tutvust ka laukade ja sünkroonsukeldujatest sinikaeltega. Samuti peatus vastavanenud võililledel juba mõnesugust pisielustikku, kellest ka mitu kena makrokaadrit sain (kimalased, hetkel veel kindlalt määramata valged liblikad).