Metsvint

Täna kuulsin lisaks tavapärastele rohevindile, rasvatihasele, puukoristajale ja vareslastele, kes kõik puha meil talvitavad, ka varajast metsvinti (зяблик, Fringilla coelebs). Vaatluskoht oli Tartus, Raadi Lennujaama servas.

Kevade ootel

Täna käisin kl 21 paiku poes. Ma polnud umbes 4 nädalat ninagi toast välja pistnud. Ja nüüd kohe trehvasin kuulma esimesi kevadekuulutajaid — hõbekajakaid. Tõsi, ega need nüüd just mingid õiged kuulutajad ka pole, kuna paljud nende suguvennad elutsevad meil siin aastaringselt. Kuid kui neid ikka suurte parvedena ringi lendleb, mõne kalakajaka kiuks ka sekka, on siiski kevad tulekul...

Midagi uut

Jah, tõsi ta on, et ma pole siia juba hulk aega midagi kirjutanud. Sellest ei pea välja lugema, justkui ma polekski vahepeal nina kontrorist välja pistnud.

Jaanus võttis nimelt kätte ja asutas enda suurepärase blogi nimega «LOODUSLUUP», mida soovitas ka minul sissekanneteks kasutada. Siis ma otsustasingi, et kui satun retkele, kus ma leondan üksnes linde, ei manusta olukirjeldusi ega emotsioone, võin ju kasutada ka enda päevikut. Asjalikumad sissekanded võiksidki Loodusluubis kajastuda. Samas, kui me satume kuskile koos Jaanusega, pole minu ponnistustel erilist mõtet, kuna Jaanuse kirjutatud lood on piisavalt täiuslikud, et neile isegi midagi lisaks kommenteerida.

Niisiis, lugemiseni «Loodusluubis»

Mustpea-põõsalinnu päev

Täna tegime Propsisega tiiru Raadi kalmistule ja hiljem selle taha parki. Kindlasti kirjutab ta ise põhjaliku ja sorava loo, mistõttu ma teksti siia kuigi palju ei lisa.

Minu jaoks oli mitmeid uusi liike. Veel eile nähtud jõgitiirule lisandusid täna lepalind, salu-lehelind, mets-lehelind, väike-põõsalind, must-kärbsenäpp ja mustpea-põõsalind. Raadil ei pääsenud ka sealsetest tüüpilistest asukatest, kes sel kevadel varemgi nähtud: suurnokk, metsvint, leevike, rohevint, talvike, hallrästas, musträstas, kuldnokk, linavästrik, siisike, rasvatihane, sinitihane, punarind, harakas, hakk, hallvares, künnivares, võsaraat...

Võimalik, et mõned liigid jäid nimetamata, aga küllap piltidelt meenub.

Väike-lehelinnu päev

Täna käisime Raadil ning Ülejõel, jõe ääres.

Raadil oli kilkamist vähevõitu, kuigi ilm oli suhteliselt ilus, päikesepaisteline ja pilvitu. Midagi hirmus haruldast ei kohanudki, kõik põhilised rästad (hall-, must- ja laulu-) olid küll platsis, ent ainustki kuldnokka polnud. Lauljatest kostusid peale tihaste kõrva metsvindid, punarinnad ja võsaraat. Häälitsesid ja laulsid ka leevikesed ja siisike.


Ülemisel pildil on punarind suhteliselt kergesti äratuntav. Kuid kes on järgneval peitepildil?

Leidsin ka hallrästa pesa, kuid lähemal silmitsemisel kinnitas mus kanda veendumus, et see on eelmise aasta oma.


Hallrästaid oli vähe, vaid üks laulis. Korraks tegi noka lahti ka üks musträstas ning pikema laulusoolo pidas maha laulurästas.

Hallvaresed olid salaja ja küllaltki vaikselt, mis pani arvama, et nad pesitsevad parasjagu. Künnivaresed madistasid aga hakkidega haudadele laotud munade ja Tiina kommide pärast.

Lapsuliblikaid laperdas päris mitmes kohas ringi, kõigil oli kole kiire. Ühe kalmukivi peal puhkas korraks tiiba aga kärbtiib, vist väike.


Suurnokka, sinitihast, rasvatihaseid, pöialpoisse, kodu- ja põldvarblasi ning puukoristajat võis ka kuulda. Viimaseid oli kalmistu peale vähemalt kolm, kui mitte enam. Kusjuures kuulsime ka vähemalt kolme erinevat laulu alates vilest ja lõpetades tärinaga. Kaelustuvi kuulsime kahes kohas, ühest kabelist (või suguvõsa hauakambrist) leidsime ka vana pesa. Kui ülelendavaid kajakaid mitte arvestada, siis vist saigi kogu nimekiri.

Emajõe ääres kuulsin ka tänase uue liigi, väike-lehelinnu (Phylloscopus collibita) laulu.

Lepalinnupäev

Tänane pisike sutsak kesklinnaäärse Emajõe äärde ning Käreverre kinnitasid kui ühest suust, et meil on siiski suurvesi. Enamik neid jõeäärseid kohti, kus olime harjunud putukajahil patseerima, olid sügaval vee all. Mitmete heinamaade asemel laiusid järved ning lõokeste asemel lendasid ringi ja ujusid kajakad.

Kui nende ajutiste veekogude ääres kohtasime vaid linavästrikku ning eemalt kostus lepalind, siis metsa vahel oli kuulda ka laulurästast, metsvinti, talvikest ja muid sedalaadi loomakesi. Valge-toonekure pesa oli veel tühi, kuna ka toonekurg pole veelind.
















Lisaks paar kehvakvaliteetset klippi. No pole ju raha, et mingi asisem aparaat hankida...

Sookiurupäev

9. aprilli huvitavamad liigid olid sookiur, punarind ja lauk. Linavästrikud, kuldnokad, künnivaresed ja muud tegelased ei köitnudki eriti tähelepanu. Ilm oli vilu, eriti jõe ääres, ehkki Kaubamaja termomeeter näitas +7°C.

Külastasime Emajõe madalamaid paiku ning nägime nii mõndagi huvitavat, eelkõige looduse stiihiat.

Kena ülevaate on kõnealusest põgusast loodustiirust teinud Propsis oma Loodusluubis.